Olukorrast Eestis
Eestis on erinevate keelte oskust alati väärtustatud ja selle tõestuseks on Eesti elanike heal tasemel võõrkeelte oskus, mida kinnitavad nii reaalset keeleoskust mõõtvad uuringud (Surveylang) kui ka hoiakute ja enesehinnangu uuringud (Eurostat).
Eestis elavad inimesed on mitmekeelsed nii võõrkeelte oskuse osas, kuid ka emakeelte seisukohast vaadatuna. Võõrkeelte õpetusele ja õppele on kogu aeg, palju tähelepanu pööratud kuid viimasel aastakümnel eriti, nt võõrkeelte õppe kvaliteedi tõstmine, ühe keele õppes omandatud oskuste ja teadmiste parem ärakasutamine järgmiste võõrkeelte õppimisel, erinevate keelte õppimiseks võimaluste loomine.
Kohustuslik võõrkeelte ope algab pohikooli I kooliastmes, umbes 20% koolides veelgi varem. Esimese võõrkeelena õpitakse valdavalt inglise keelt (üle 90% õpilastest), mõnedes koolides ka saksa, prantsuse ja vene keelt. Teise võõrkeele op algab kohustuslikult 6. klassist ja soeses uute riiklike oppekavade rakendamisega suurenes valitavate keelte arv. Soovitatakse õpetada naaberriikide ja sugulaskeeli, nt soome, läti, rootsi, kuid kool (õpetajate, vanemate, kohaliku kogukonna, õpilaste koostöös) võib valiku langetada mistahes keele kasuks.
Kuigi eesti elanike võõrkeelte oskus on hea ja üha suureneb ka nende inimeste arv, kes valdavad lisaks emakeelele vähemalt 2 võõrkeelt, siis tuleb nentida, et piisavalt ei ole ühiskonna tasandil laiemalt ega ka hariduskeskkonnas väärtustatud need keeled, mida paljud Eesti elanikud emakeelena voi koduse keelena räägivad.
Samuti on ebapiisavalt tähelepanu pööratud ja ära kasutatud esimese võõrkeele õppimise käigus omandatud õpioskusi, emakeele omandamisel ja õppimisel omandatud opioskusi ja keelealaseid teadmisi.
Uutes riiklikes oppekavades pööratekse neile kitsaskohtadele enam tähelepanu, nt
“ Suhtluspädevuse kõrval arendatakse õppijas oskust võrrelda oma ja võõra kultuuri sarnasusi ning
erinevusi, mõista ja väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat.“ (Voorkeelte ainekava. Pohikooli riiklik oppekava).
FREPA raamdokumenti on Eesti õpetajatele tutvustatud 2012.a. toimunud seminari raames (http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamatud, http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamat_ V%C3%95%C3%95RKEELED , kuid rakendamiseni ja oma materjalide väljatöötamiseni veel jõutud ei ole.